Kuidas sülearvutit valida?

Võib juhtuda, et ühel heal päeval märkad, et su läpaka klahvid kleepuvad ja jäävad kinni. Vanaks jäänud akuga ei ole võimalik isegi mõne uue filmi treilerit vaadata ning lisaks võtab arvuti käivitamine sama palju aega nagu auto soojaks saamine talvel. Kui need olukorrad tulevad tuttavad ette, siis on õige aeg endale uus sülearvuti muretseda. Kuid millist arvutit, siis endale ikkagi valida?

Milleks sa seda kasutama hakkad?

Kõigepealt tee endale selgeks, milleks sul seda üldse vaja hakkab minema. Kui sa ei tööta igapäevaselt suurte kujundusfailidega või ei mängi tihti arvutimänge, siis ei ole sul ka vaja suure jõudlusega mänguarvutit. Lihtsate näitajate ja integreeritud graafikakaardiga sülearvutid ajavad kenasti asja ära. Kõige odavamad selles klassis on notebookid, mis on väikese kaalu ning mõõtmetega.

Tavaliselt ongi kallimad kas väga õhukesed ultrabookid või siis väga võimsate näitajatega paksemad laptopid. Ultrabookid on mõeldud inimestele, kes liiguvad sülearvutiga väga palju ringi ja kogukamad on nende jaoks, kes mängivad näiteks arvutimänge, mis seavad riistvarale kõrged nõudmised. Üks hea viis on minna kuskile elektroonikapoodi ning hoida korraks käes erineva hinnaklassi ning raskusega sülearvuteid. Nii saad kohe kindlama pildi, millise arvuti taga sa ennast igapäevaselt istumas ette kujutaksid. Mõtle enda jaoks välja vajadustest sõltuvalt kindel hinnaklass. Kui saadad igapäevaselt ainult kirju, veedad aega Facebookis ning vaatad sarju ja filme, siis tegelikult ajavad asja ära ka odavama hinnaklassiga sülearvutid. Iseasi, kaua sellised rüperaalid kestavad.

Kui palju sa sellega ringi liigud?

Kodu on kindlasti üks koht, kus sa arvutit kasutad, kuid peale selle tahad sa aeg-ajalt sülearvutit ka kuhugi kaasa võtta. Näiteks tööle või kooli. Isegi rongiga sõites on ju tore terve tee põnevat sarja või filmi vaadata. See jällegi seab sülearvutile teatud tingimused. Liiga rasked mudelid teevad transportimise tülikaks ning mugavalt toolis istudes ei ole suure raaliga just mugav filme või sarju vaadata.

Kui sa liigud palju koos sülearvutiga ringi, siis valida tuleks pigem väiksem, õhem ning kergem mudel. Tähtis on ka arvuti kesta ehk korpuse materjal. Plastmassist korpused on kergemad, kuid samas ei ole erinevatele väntsutustele nii vastupidavad. Metalse kestaga sülearvutid teenivad sind kauem, kuid on ka mõnevõrra kallimad.

13- ja 14-tollised mudelid on väikesed ning väga kompaktsed. 15-tollised läpakad on nagu kuldne kesktee kompaktuse ja ekraani mõõtmete vahel, kuid pigem sobivad need kasutamiseks ühes asukohas, sest kaal ja mõõtmed teevad transportimise tülikaks. 17-tolline sülearvuti ei ole mugav siis, kui sul on vaja seda ühest kohast teise tassida. See võiks jääda pigem paikseks.

Aku on tähtis, kui seda kasutada

Aku on läpaka puhul tähtis komponent siis, kui seda vaja läheb. Kui sa oled mängur või inimene, kes töötab suurte kujundus- või videofailidega, siis tavaliselt on sul sülearvuti ühendatud vooluvõrku, sest graafikakaart ning jahutuseks mõeldud ventilaatorid kulutavad korralikult energiat. Siis pole ka aku mahutavus nii tähtis. Kuid tavakasutaja võiks valida ikka korraliku akuga sülearvuti.

Kõige paremad akud peavad vastu 10-12 tundi. Tavaliselt on need sülearvutitel, mis on küllaltki õhukesed ning mitte just kõige laiema ekraaniga. Lisaks arvuti tehnilistele näitajatele on väikesed mõõtmed ja hea aku kaks põhilist omadust, millele tavakasutaja võiks keskenduda. Väga mugav on, kui aku peab vastu terve pika loengupäeva või saab käia kliendikohtumistel nii, et ei pea pidevalt toitejuhet kaasas kandma. Lisaks on ka filme mõnus diivanil vaadata nii, et arvuti küljes ei tolkne tülikas juhe.

Kui suur summa kulutada ning kust leida vastavad vahendid?

Sülearvuti võib sind teenida kaua. Sellepärast ei tuleks valida ka kõige odavama hinnaklassi esindajaid. Sülearvutite hinnad algavad alates 200 eurost ning lõpevad 4000 euro kandis. Valik on lai. Ennekõike tuleb selgeks teha, millised on üldse rahalised võimalused. Kui hetkel puuduvad vastavad vahendid, siis võib mõelda ka järelmaksu peale või võtta näiteks väikelaen.

 Finora Capital on just selline ettevõte, kes pakub oma klientidele erinevaid rahastamisvõimalusi. Üks nendest võimalustest on just väikelaen. Finora Capital annab alati enne lepingu sõlmimist kliendile lepingueelset teavet ja tutvustab laenu võtmisega seotud riske. Väikelaen pole kindlasti kiirlaen, kus raha tuleb kiiresti ja hetkega. Tegu on finantsteenusega, mis lähtub vastutustundliku laenamise põhimõttest ning laenu taotleja finantskäitumine peab vastama ka teatud tingimustele. Oluline on, et kui väikelaenu taotleda, siis peab laenu võtmise vajadus olema korralikult läbi mõeldud ja sissetulek igakuiseks lisakuluks piisav.

Olgu selleks väikelaen, enda raha või järelmaks, tehnika ikka vananeb ning kulub. Uue sülearvuti ostmisega puutume varem või hiljem kokku me kõik. Tähtis on enne korralikult läbi mõelda, milleks sul sülearvutit üldse vaja läheb ning teiseks teha kindlaks, mis summa uue rüperaali eest välja on võimalik käia.

Jäta oma vastus

Please enter your comment!
Please enter your name here