Mida teha, kui kortermaja osadest paneelidest paistab juba valgus läbi? Kas tuleks majaelanikega rahad kokku panna ning teha renoveerimistöid oma taskust või oleks parem mõte võtta laenu? Sellise dilemma ees on tihti mitmed korteriühistud. Laenu taotlemise protsess tundub keeruline ning otsuse langetamiseks on vaja ka enamiku korteriühistu liikmete nõusolekut.
Võrus asub aga üks kaunis maja, mis teiste seast välja paistab ning igale möödujale silmailu pakub. Uurisime Korteriühistu Võru esimehe Aigar Prihodko käest, kuidas on neil õnnestunud oma maja nii põhjalikult ja korralikult renoveerida, et see lausa täies hiilguses oma tänaval särab.
Rääkige, kuidas te laenuni jõudsite? Kuidas tuli mõte kortermaja renoveerida?
Mõte tuli ammu, sest väljanägemine oli täpselt selline nagu see oli. Mõnedel paneelidel paistis valguski läbi. Asi oli suht kriitiline. Siis oligi vaja teha otsus, kas teeme “iluravi” või võtame ennast kokku ja teeme asja kapitaalsemalt. Seda sai ka korteriühistu koosolekutel arutatud. Asi sai juba nii kaugele viidud, et inimesed hakkasid ise küsima, et kuna me siis teeme. Enam ei olnud küsimus selles, et kas me teeme.
Mida teil vaja oli selleks, et saada nõusolek üldse laenu taotlemiseks?
Üldkoosoleku otsusega sai mindud panka ning uurima hakatud kui suurt summat saaksime taotleda ja milline on projekt, mille alusel me seda laenu taotleme. Asi kuidagi summaga tegelikult piiratud ei olnudki. Pigem oli küsimus selles, et laenutingimused muutusid, sest meil oli võlglasi ja sinna tuli KredEx oma garantiiga juurde, mida me esialgu üldse ei arvestanud.
Te võtsite laenu Krediidipangast. Kuidas te selle pangani jõudsite?
Sai kõik Võru pangad läbi käidud.Võrus neid 3 tükki ongi: SEB, Swedbank ja Krediidipank. Suuremad pangad olid meie jaoks liiga jäiga pakkumisega. Krediidipank oli seevastu aga paindlik. Lisaks näitas ka selle panga Võru juhataja Elmar Tiit üles äärmiselt personaalset lähenemist. Ta helistas mulle ja pakkus, et räägime kuidas ja mida teha. Päris nii küll ei läinud nagu esialgu pakuti, sest meil on mitmeid võlglasi, kuid lõpptulemusega oleme rahul, sest leidsime kõige parema lahenduse. Laenupakkumine ning –tingimused olid meile soodsad ja meile see sobis.
Kui pikaks ajaks te laenu võtsite?
Kui ma ei eksi, siis me võtsime selle 15 aastaks. See tähtaeg oli meile meelepärane ja pikemat aega poleks me panga poolt ka oma võlgnike tõttu saanud.
Kuidas teil kogu laenuvõtmise protsess sujus?
Ütlen ausalt, et ma olin ise Soomes, kui ma neid asju ajasin. Ainult üldkoosolekute pärast pidin Eestis käima. Ometigi sai kõik aetud interneti või kirja teel. Igavesti mugav. Lisaks on selline suhtlus ka mõnes mõttes hea, sest kui keegi millestki valesti aru sai, siis olid vestlused olemas, kust sai täpselt järele vaadata, et mis ja kuidas öeldud oli. Telefoni teel võib mõnikord osa infost kaduma minna või hoopiski muunduda.
Kas Krediidipank aitas teil mingeid toiminguid ka teha?
Suurem osa asju ajaski Krediidipank. Kohapeal käisin ma ainult maja pärast. Ka allkirjastamine käis läbi interneti: alguses sai allkiri antud digitaalselt ja siis pärast füüsiliselt.
Kas saadud laenu kandis Krediidipank teie arvele või läks see otse ehitusettevõttele?
Ehitusfirma esitas vahearveid ning meie kinnitasime need vahearved juhatusega ära. Krediidipank tasus arve alusel meile ja meie kandsime üle. Niimoodi see käis. Täiesti mõistlik minu meelest. Oli küll kahtlusi, et järsku tehakse midagi kõrvalt, aga selle jaoks oli audit olemas. Oma maja rahvas tegi auditi ning mingeid probleeme ei olnud.
Mis tööd te ära lasite teha, kui te laenu võtsite?
Otsaseinad. Panime ka tavalise ventilatsiooni, mitte sundventilatsiooni. Samuti uued rõdupiirded, aluspinnatöötlus ja tegelikult kõik, mis fassaadi puudutab.
Palju teil kogu projekt kokku maksma läks?
215 tuhat ja oma finantseering oli vist 25 tuhat. Ehk siis kuskil 10%. Meile selline protsent sobis. Suurematel pankadel oli muidugi rohkem nõudeid: suurem omafinantseering, rohkem tingimusi ja pikem laenutähtaeg.
Mis te arvate, kui palju te kütte- ja halduskulude pealt kokku hoiate?
Mul on üks selline tubli teoreetik – Elmu Potter. Ta on Eesti Vabariigis küllaltki tunnustatud inimene. Tema ütleb, et kokkuhoid hakkab alles siis, mida külmemaks talved lähevad. Praegu ta näeb, et kokkuhoiuprotsent on 15 ja üle selle. Kui tulevad külmemad talved, siis üle 20 protsendi kindlasti. See on meie jaoks suur sündmus.
Kas te olete mõelnud ka sellele, kui palju kinnisvara väärtus renoveerimisega kasvanud on?
Ütlen ausalt, et ei ole selle peale mõelnud, kuigi kõik räägivad sellest, et see nii on. Isegi mingit hinnangut ei ole hetkel kellegi käest küsinud. Lihtsalt hea meel on, et meil on ilus, korras ja soe maja.
Kui keegi sai Aigar Prihodko loost inspiratsiooni, et ka enda kortermajale uus elu sisse puhuda, siis soovitame tutvuda Krediidipanga korteriühistulaenu tingimustega siin http://tinyurl.com/korteriyhistulaen või konsulteerida spetsialistiga telefoni 66 90 900 või e-posti teel aripangandus@krediidipank.ee.
Mõistagi tuleb kõik detailid rääkida läbi ka kortermaja elanikega, sest maksukohustus lasub ikkagi kõigil. Korteriühistus on ka kümneid erinevaid arvamusi ning on oluline, et kõik räägitakse enne tööde alustamist korralikult läbi.
