Lennu hilinemine, reisi tühistamine või lennukist maha jätmine ülebroneeringu tõttu valmistab selgelt ebameeldivusi. Sellise olukorra korvamiseks on kehtestatud lennureisijate õiguste kaitseks määrus, mis võimaldab ka tagantjärgi nõuda rahalist hüvitist- lennuhüvitis kuni 600 eurot. Vestlesime lennuprobleemide lahendamise rahvusvahelist juriidilist abi pakkuva ettevõtte Flagito juristiga Sander Potisepp, et teada saada kuidas käituda kui lend hilines, tühistati, kui jäeti lennult maha ning millised õigused on reisijatel rahalise kompensatsiooni osas.
Flagito (www.flagito.eu) kodulehelt lugesime, et reisi ebameeldivuse korvamiseks on Euroopa Liidus kehtestatud lennureisijate kaitseks määrus, mille alusel saab tagantjärele nõuda hüvitist summas 250, 400 või 600 eurot. Lennuhüvitis sõltub lennumarsruudi pikkusest, kuid lennuettevõtja ei ole kohustatud hüvitist maksma juhul, kui lennu hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, näiteks sobimatud ilmastikutingimused, oht turvalisusele, terrorism. Millisel juhul siiski on võimalik saada lennuhüvitis? Arvame, et on hea, et lennuk otsustatakse liinile mitte lasta kui on ilmnenud tehniline rike või piloodi tervis pole päris korras, kuid teisalt on reisijatel õigus saada lennuhüvitist, sest plaanid on rikutud ning lennuettevõte oleks pidanud olema ettenägelikum ja igaks olukorraks eelnevalt valmistunud.
Palun selgitage lennu hilinemise ja tühistamise reeglistikku
Jurist Sander Potisepp: “Kui lend hilineb vähemalt kaks tundi, peab lennuettevõtja pakkuma reisijale hoolitsust, sõltumata lennu edasilükkumise asjaoludest ning reisitõrkekindlustuse olemasolust. Hoolimata hoolitsusest jääb reisijale õigus taotleda hüvitist, mille üldreegel on see, et lend peab lõppsihtpunkti hilinema rohkem kui kolm tundi. Siiski peab eristama hilinemist ja tühistamist. Lihtsustatult on hilinemisega tegemist olukorras, kus sama lennuk koos sama meeskonnaga väljub lihtsalt hiljem. Tühistamisega on tegemist näiteks olukorras, kus reisijat teavitatakse paar päeva ette lennuaja muutusest.”
Tühistamise korral on reisija kompensatsioon järgnevalt jaotuv:
- Kui reisijat teavitatakse kuni 7 päeva enne planeeritud väljalendu, et tema asenduslend väljub varem kui 1 tund enne planeeritud väljalendu või jõuab sihtpunkti hiljem kui 2 tundi pärast planeeritud saabumisaega.
- Kui reisijat teavitatakse 7-14 päeva enne planeeritud väljalendu, siis ei tohi asenduslend väljuda varem kui 2 tundi enne planeeritud väljalendu ja jõuda sihtpunkti hiljem kui 4 tundi pärast planeeritud saabumisaega.
- Kui reisijat teavitatakse rohkem kui 14 päeva enne planeeritud väljalendu, siis ei ole reisijal õigust kompensatsiooni taotleda.
“Eelnevast nähtub, et teatud olukordades on äärmiselt tähtis eristada hilinemist ja tühistamist, kuivõrd hilinemise korral saab hüvitist alates 3 tunnist, kuid tühistamise korral võib reisija saada hüvitist ka olukorras, kus asenduslend jõuab sihtpunkti nt 2 tundi ja 10 minutit hiljem planeeritust,” toob Sander Potisepp välja erinevuse ning lisab: “Praktikas on reisijal hilinemist ja tühistamist iseseisvalt äärmiselt keeruline eristada, millest tulenevalt on mõistlik pöörduda oma ala spetsialisti poole.”
Palun tagantjärgi nõuannet kogemusele kui Londoni metroos toimunud terroriaktidega seotult hilines lend Tallinna üle nelja tunni. Millised õigused mul olid, mida ma tol korral ära ei kasutanud?
”Eelnimetatud olukorras on täidetud Euroopa Kohtu lahendiga C-402/07/C-432/07 sätestatud ajaline eeldus, et reisijal on õigus hüvitisele, kui lend hilineb sihtpunkti rohkem kui 3 tundi,” selgitab seaduslikku poolt Sander Potisepp ja lisab: ”Siiski ei ole kirjeldatud juhtumi puhul õigust hüvitisele summas 400 eurot, kuivõrd lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu – terrorism väljub lennuettevõtja kontrolli alt. Olenemata sellest, et lennufirma ei ole kohustatud tasuma nn lennuhüvitist ei pääse lennufirma hoolitsuskohustuse täitmisest. Kui London-Tallinn lend hilineb rohkem kui 3 tundi, on lennufirma kohustatud pakkuma reisijatele ooteajaga võrreldes piisavas koguses süüa. Olukorras, kus lennufirma ei täida oma kohustust, on mõistlik toidutšekid alles hoida ja pärast need lennufirmale hüvitamiseks esitada. ”
Kokkuvõtlikult lisab Flagito jurist: ”Tähtis on eristada lennuhüvitise maksmise kohustust hoolsuskohustusest. Kuigi terrorism on erakorraline asjaolu ja lennufirma ei ole kohustatud hüvitist tasuma, peab lennufirma pakkuma üle 3 tunni hilinemise korral süüa ja olukorras, kus lend väljub üleüldse järgmisel päeval, ka majutust.” saades vastuse ka varasemale kogemusele.”
Millisel juhul hüvitise taotlemine ei ole asjakohane?
”Lennufirma ei pea hüvitist maksma, kui lennutõrke (hilinemine, tühistamine, ülebroneering jne) põhjustasid erakorralised asjaolud. Erakorralisteks asjaoludeks on loetud poliitilist ebastabiilsust, sobimatuid ilmastikutingimusi, streiki ja näiteks ka välgutabamust,” selgitab Sander Potisepp ja jätkab:
”Täna ei ole veel selge, millised asjaolud on erakorralised. Näiteks leidis Euroopa Kohus alles hiljuti, et ka streik võib olla mitte erakorraline asjaolu – st, et lennufirma on kohustatud hüvitist tasuma. Ligikaudu 10 aastat tagasi peeti tehnilist riket selgelt erakorraliseks asjaoluks ja lennufirmad keeldusid hüvitise tasumisest kuni Euroopa Kohus ütles selgelt, et streik ei ole erakorraline asjaolu.”
Mitme aasta möödudes on õigus lennuhüvitisele?
”Küsimusele, mitme aasta möödudes on võimalik esitada hüvitise nõue, on sisuliselt võimatu vastata, kuivõrd see võib iga lennu puhul olla erinev. Nt Tallinn-Riia Air Baltic lennu hilinemise korral, peab nõude esitama 6 kuu jooksul, kuid Tallinn-London British Airways lennu korral võib nõude esitada 6 aasta jooksul. See oleneb eelkõige sellest, millise riigi õiguse on lennufirma valinud oma lepinguid reguleerima. Tegemist on jällegi õiguslikult äärmiselt keerulise küsimusega, millest tulenevalt on mõistlik pöörduda oma ala spetsialisti poole.”
Milliseid dokumente on vaja esitada?
”Erinevates olukordades on Flagitol nõude menetlemiseks vaja erinevaid dokumente. Teatud olukordades ei ole ühtegi dokumenti vaja, kuid üldiselt on hea, kui reisija esitab meile lennubroneeringu kinnituse, mille reisikorraldaja või lennufirma reisijale e-kirjaga saatis.”
Miks on tark kasutada Flagito juristide abi? Kas lennuettevõte ise ei saa lahendada minu probleeme?
”Nagu ka varasemalt kirjeldatud võib teatud õiguslikele küsimustele vastuse leidmine olla ülimalt keeruline ja nõuda juriidilist kõrgharidust. Tihtipeale ei piisa isegi juriidilisest kõrgharidusest, vaid on vaja spetsialisti, kes just lennuhüvitistega igapäevaselt tegeleb,” saame oma küsimusele vastuse ja Sander Potisepp lisab: ”Ka on kompensatsiooni nõudmise protsess ainuüksi ise tihtipeale ajakulukas ja ebamugav. Kõige tipuks on palju lennufirmasid, kes teadlikult ignoreerivad reisijate esitatud nõudeid või esitavad õiguslikult ebaõigeid vastuväited, mis esmapilgul võivad tunduda mittejuristile väga loogilised.”
”On loogiline, et kuna lennuhüvitisteks makstav raha tuleb lennufirmade rahakotist, siis üritavad nad selle tasumisest võimalikult palju kõrvale hoida – see väljendub eelkõige seaduse ebaõiges tõlgenduses ja kohati ka lihtsalt nõuete ignoreerimises. Lennufirmad ei usu, et reisija pöördub kohtusse. Flagito teeb kohati ebamugava ja ajakuluka menetluse reisija eest oma kuludega ära, sh ei kaasne reisijale ka kohtumenetlusega seotud riske, see tähendab, et kui Flagito peaks kohtus kaotama, siis tasub Flagito iseseisvalt kohtukulud.”
Millistel lendudel on kõige enam teie praktikas hüvitisenõudeid?
”Praktika on näidanud, et Ida-Euroopa lennufirmad üritavad kõige aktiivsemalt lennuhüvitiste maksmisest kõrvale hoiduda ja see on toonud kaasa hulgaliselt kohtuvaidluseid. Siiski ei saa põhjapanevalt sellist üldistust teha, kuivõrd tuleb ette, et ka väga suured ja tuntud lennufirmad keelduvad ebaseaduslikult hüvitise väljamaksmisest. ”
Kuidas teie tööprotsess käib?
”Kõigepealt täidab reisija meie kodulehel Flagito.eu ära lühikese ankeedi, kus me küsime lennukompensatsiooni nõudmiseks vajalikud andmed. Seejärel esitame me lennufirmale õiguslikult argumenteeritud nõudekirja hüvitise väljamaksmiseks. Teatud lennufirmade puhul oleme neile valmis esitama täiendavaid dokumente, mille peavad reisijad meile saatma. Tihtipeale ei ole lennufirmal selleks seaduslikku alust, kuid olukorras, kus tänu lisadokumentide esitamisele on võimalik hoiduda ajakulukast kohtuvaidlusest, oleme valmis lennufirmale vastu tulema,” annab Sander Potisepp vastuse esimeste sammude osas.
“Kui lennufirma keeldub hüvitise maksmisest, esitame nõude kohtusse või tarbijakaitseametisse. Viimasel ajal hoidume erinevate riikide tarbijakaitseametitest, kuivõrd tihtipeale ei suuda nad olukorda lahendada. Kui lennufirma maksab hüvitise lõpuks välja, teeme reisijale võimalikult kiiresti ülekande, millest arvestame Flagito tulemustasu, mis on 30% summas, maha,” selgitab Sander Potisepp ja lisab: ”Lennufirmad teavad, et meile ei saa esitada ebaõigeid õiguslikke põhjendusi, kuivõrd seda tehes riskivad nad kohtuvaidlusega. Reisijal ei ole vajalikke õiguslikke teadmisi ja oskusi, et kohtusse pöörduda. Lisaks võib kohtumenetluse kaotus tuua kaasa tuhandetesse eurodesse ulatuva kulu. Flagito kannab kohtumenetlusega seotud riskid ning omab õiguslikke teadmisi lennuhüvitiste menetluste läbiviimiseks.”
Kuidas teiega ühendust võtta? Milliseid dokumente peaks lennureisija igaks juhuks säilitama, et saada lennuhüvitist?
”Meiega on kõige lihtsam võtta ühendust kodulehel Flagito.eu. Alati võib ka oma küsimusega meile helistada +372 519 888 70. Võimalusel lennutõrke korral hoidke alles pardakaardid, kuid nende kadumine ei tähenda koheselt, et lennuhüvitist ei ole võimalik nõuda. Tasub mõelda, kas viimaste aastate jooksul on esinenud lennutõrkeid, kus lennufirma oleks pidanud hüvitist tasuma või kas lennufirma on äkki ebaseaduslikult keeldunud hüvitise väljamaksmisest. Nendele küsimustele vastuse saamiseks võite alati Flagito poole pöörduda. Kui Flagitol ei õnnestu hüvitist saada, siis ei pea reisija midagi tasuma,” sõnab lõpetuseks Flagito jurist ja asutaja Sander Potisepp.
