Keskmiselt veedab tööealine inimene suurema osa oma ajast töises keskkonnas. Isikliku elu heaolu taustal tuleb mõelda sellele, et ka tööl oleks meeldiv ja muretu oma tööülesandeid täita ning sellega seotud tegevused või ümbritsev keskkond ei tekitaks kahjustavat mõju töötaja tervisele.
Töökeskkond peab tagama töötajale võimaluse ohutult ja riskivabalt oma tööülesandeid täita. Selleks, et vältida võimalikke õnnetusi ja ohte töökeskkonnas, on ettevõtted seadusega kohustatud teostama töökeskkonna riskianalüüsi. Kui kahtlustad, et sinu töökeskkond on alla lubatud normide või kõik ohutustegevused pole tagatud, tuleks veenduda selles, kas ettevõttel on riskianalüüs üldse tehtud ning kas sellest peetakse kinni.
Riskianalüüs vaatleb ja hindab töökeskkonnas erinevaid potentsiaalseid riske inimeste tööohutuse seisukohalt ning jagab soovitusi, kuidas üht või teist riski vältida, kõrvaldada või millele üldiselt tähelepanu pöörata. See, et meie töökeskkonnas võib esineda erinevaid riske, on täiesti normaalne ning on üks osa tööelust – tähtis on nende ohuteguritega lihtsalt õigel hetkel tegeleda.
Riskianalüüsiga hinnatakse väga erinevaid töökeskkonna aspekte – alates töövahendite seisukorrast kuni nende ohutuseni. Riskianalüüs heidab pilgu ka töökeskkonnas levivatele haigustele. Praeguses olukorras, mil liikvel on mitmeid erinevaid viirushaiguseid, on haigusriskide ning nende ennetusmeetodite kaardistamine viirusega nakatumise ennetamisel eriti oluline. See võib saada määravaks ka selles osas, kas töötajad end viiruste vastu vaktsineerivad.
Riskianalüüs annab võimaluse aegsasti tegeleda erinevate riskidega ning määrab ettevõtte riskitaseme. Võid oma ettevõtte seisukohast mõelda, kuhu sinu ettevõtte liigutub?
Need on:
- Vähene risk (Tase I) – oht tervisele väike ning abinõusid väga ei vajata.
- Vastuvõetav risk (Tase II) – tervisele võib tekkida kahju – abinõusid väga ei kasutata, kuid on vaja teada ohutusabinõusid kui midagi juhtub.
- Keskmine risk (Tase III) – tõenäoliselt juhtuvad terviserikked ja seetõttu tuleb rakendada abinõusid 3-5 kuu jooksul.
- Suur risk (Tase IV) – tõenäoline tervisekahjustus ja erinevaid meetmeid tuleb rakendada 1-3 kuu jooksul.
- Talumatu risk (Tase V) – Ohutase on sedavõrd suur, et probleemid tuleb lahendada koheselt ning seetõttu tuleb töötamine ja tootmine ettevõttes mõneks ajaks peatada.
Riskianalüüsi on kõige efektiivsem läbi viia koostöös tööandja ja teenusepakkujaga. Nii tagatakse põhjalik uuring töökeskkonna heaolust ja tervisest ning teenusepakkuja saab teha ohutaseme analüüsi, pakkudes välja arvukalt meetmeid, millega ja kuidas töökeskkonda parandada. Kuna riskianalüüs on Eesti Vabariigis kohustuslik, on Tööinspektsiooni kodulehel võimalus esitada riskianalüüsi ka iseseisvalt ja digitaalsel kujul. Tööinspektsiooni kodulehel saab koostada riskianalüüsi digitaalse tööriista kaasabil. See sobib väga hästi väikesele või keskmise suurusega ettevõttele – kaardistab ettevõtte tüübist lähtuvalt kõige sagedasemad ohud ja nendele vastavad abinõud. Ülesandeks jääb vaid otsustada, kas need teie ettevõttes esinevad ning anda teada, kuidas on nende ohtudega tegeletud. Iseseisva riskianalüüsi teiseks etapiks on tegevuskava, kus arvuti kaardistab teie ettevõtte ohud ja riskid ning koostab nendele vastavad abinõud. Sisestatud andmed on anonüümsed, neid ei näe keegi teine peale teie ettevõtte ning neid andmeid saab kasutada ka tulevaste riskianalüüside koostamisel. Riskianalüüsi tuleks näiteks uuendada siis, kui töökeskkond on märgatavalt muutunud või töö tegemiseks on investeeritud uude tehnikasse või tööriistadesse.
Eduka firma ja ettevõtte üheks valemiks on tasakaalukas ning riskivaba töökeskkond, mis tagab töötajatele turvalise ja muretu tööpinna oma tööülesannete täitmisel. Riskianalüüs on Värav ohtusse töökeskkonda.
Mistahes riskianalüüsiga seonduvatele küsimustele leiate lisainformatsiooni ja abi uuenenud Tööelu portaalist: https://www.tooelu.ee/et
