Koolikoti valikul tuleb olla hoolikas

Uus kooliaasta on taas ukse ees ning iga koolilapse varustusse kuulub ka üks korralik ranits. Büroomaailma ostujuht Margus Ross jagas nõuandeid, millele koolikoti ostul tähelepanu pöörata ning kuidas teha vahet heal ja kehvemal ranitsal.

Koti konstruktsioon

Heal ranitsal on tugev konstruktsioon, mis aitab hoida lapse selja sirge, jaotab raskuse ühtlaselt ning püsib stabiilne. Kindla vormiga kott istub paremini seljas, aitab rühti hoida ning seda ei hakka lapsed naljalt ka ühel õlal kandma.

Kehvad ja odavad kotid on üldjuhul pehmed ning vajuvad kogu raskusega kandja alaseljale, mistõttu tunduvad kandjale tegelikust veelgi raskemana. Alaseljale vajudes tõmbab kott ka selja valesse asendisse ning pikaajaline vale asend tekitab selgrookõverdust.

Seljasõbralike kottide ergonoomiline kuju on aga vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ülaselga. Uuringud on näidanud, et ergonoomilised ranitsad aitavad vähendada koormust lapse seljale isegi kuni 30% tavalistest seljakottidest rohkem.

Kindla konstruktsiooniga kotis ei hakka ka raamatud ja vihikud kiiresti narmendama ning nende nurgad ja servad ei suru vastu lapse selga. Kvaliteetne kott tasub muretseda lapsele ka neis peredes, kus kooliminejaid sirgumas mitu, sest üldjuhul säilitavad kvaliteetsed ergonoomilised ranitsad oma väljanägemise mitmete aastate jooksul.

Koti materjal ja rihmad

Kvaliteetsed koolikotid on tehtud vastupidavast materjalist, on tugevate õmbluste, tugevdatud nurkade ja korralike tõmblukkudega. Seljaosa peaks olema tugev ja polsterdatud, õlarihmad laiad, reguleeritavad ning samuti pehmendustega.  Parematel mudelitel on seljaosa valmistatud õhku läbilaskvast materjalist.

Üle tasuks vaadata kottide õmblused ja nurgad. Kui nende kvaliteet jätab juba uuel kotil soovida, siis võib arvata, et raskusi kandes see kaua vastu ei pea. Kotilukkudel võiks olla lai ja tugev otsik, millest on seda kergem lahti-kinni tõmmata. Eelistada võiks tugevdatud käepidemega variante.

Kindlasti ei tasuks valida lapsele kitsaste õlarihmadega kotti, mis võivad hakata soonima ja sundida õlgu ette tõmbama tekitades nii liigseid lihaspingeid.

Hea ranits on tehtud täielikult või osaliselt mustust ja vett hülgavast materjalist ja on kergesti puhastatav. Kindlasti ei tohiks koti küljest puududa helkurid – parematel kottidel leiab helkurribasid igalt küljelt, et tagada lapsele liikluses võimalikult suur turvalisus. Arvestades meie pimeduserohket aega, on helkurite olemasolu väga oluline.

Koti sisu

Koolikotil peaks olema mitmeid erineva suuruse ja otstarbega sahtleid ja taskuid – näiteks üks põhisahtel raamatutele-vihkutele ning ülejäänud väiksemad sahtlid mobiiltelefonile, pliiatsitele, joogipudelile jne. Seljasõbralikel kottidel asuvad suuremad sahtlid võimalikult selja lähedal, et raskus toetuks kandja seljale ning tunduks seetõttu kergem.

Erinevate taskute ja sahtlite rohkus aitab lapsel kiiremini asju üles leida ja asjad püsivad kotis ka liikumise ajal paigal. Kott peab olema nii suur, et mahutab vabalt A4 suuruses raamatuid-vihikuid. Ranitsa soovitav mahtuvus on 15 liitrit, et kõik kooliasjad hõlpsasti ranitsasse mahuks ning neid oleks sealt mugav kätte saada.

1 kommentaar

  1. Mina ostsin oma lapsele esimesse klassi koolikoti, millel olid laiad õlarihmad ja lisaks sai neid veel omavahel keskelt klambriga kokku ühendada. Mul poiss oli/on suht peenikeste õlgadega ja kui rihmad ei olnud eest kinni, siis kippusid õlalt alla vajuma. Seda panin ka tähele, et kui kotil on liiga palju taskuid, siis kipuvad väiksemad asjad, mis kiirustades kotti susatakse, ära kaduma/ununema kotis 😀 Minumeelest äärmiselt mõnus lisa on see nö sussikott, mis käib klambritega koolikoti külge. Meil kasutati seda kehalise riiete jaoks.

Jäta oma vastus