Alguses õpib inimene roomama, seejärel kõndima ning lõpuks jooksma. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem on vaja kiirust lisada. Nii saab rattasõit selgeks ning kaugel need mootorsõiduki loadki on. Tuleb aeg, millal inimene seisab valiku ees: kas soetada endale auto või jääda jalameheks? Mõlemal liikumisviisil on nii plusse kui ka miinuseid.
Kumb on mugavam?
Kui mugavusest ja transpordist rääkima hakata, siis kindel võitja peaks olema ju auto? Oleneb kindlasti sellest, kus elada ning millised on need vahemaad, mida sa igapäevaselt läbid. Kui elad näiteks Tallinnas, siis autoga tööle ja õhtul koju sõitmine võib olla üks korralik peavalu.
Ennekõike viivad tuju alla hommikused ning õhtused ummikud, mis võtavad teinekord ikka korralikult aega. Teine mure on vabade parkimiskohtade leidmisega. Näiteks trammi või bussiga on asi palju lihtsam – hüppad peale, viibutad oma ühiskaarti ning mõne hetkega oledki kohal. Eriti rahuldust pakkuv on ummikutest ühistranspordiga mööda vurada.
Teine lugu on siis, kui puudub korralik ühistranspordiühendus. Näiteks maakohtades ning väiksemates linnades tehakse väiksemad sõidud ära jalgratta seljas. Bussid ei käi nii tihedalt ning vahemaad on ka piisavalt lühikesed, et saab kasvõi jala oma asjad aetud. Kui on vajadus teha pikamaid sõite, siis auto on peamiselt ka ainuke lahendus.
Autoga saab palju asju kaasa võtta ning ei pea arvestama busside, rongide ning teiste transpordivahendite sõiduplaanidega. Lihtsalt istud autosse ning sõidad sinna, kuhu parajasti vaja. Vahet pole, kui pikk või lühike on vahemaa. Sa ei sõltu kellestki ega millestki. Lisaks, kui on pere, saab lapsed kaasa võtta. Samal ajal saab pakiruumi asetada lapsekärud ning kõik muu vajaliku.
Aeg ehk kõige kallim vara
Aeg on kallis vara. Meie igapäevased tegemised röövivad seda igast otsast. Ühes päevas on tunde ja minuteid antud meile kindlal määral ning seda kulutada ei soovi meist mõttetult keegi.
Töö- ja puhkeaja vahele jäävad igapäevased toimetused, mida ei saa tegemata jätta. Poes on vaja käia. Ka trenni tuleb ennast kuidagi vedada ning lapsed on vaja kooli ning huviringidesse transportida. Siin on isiklikule autole raske vastast leida, sest teised liikumisviisid võtavad kokkuvõttes kindlasti rohkem aega. Auto on parim valik muidugi siis, kui ei pea ummikus seisma ning see ka külmal talvehommikul käima läheb.
Rahaline kulu
Kui autot hakata ostma, siis märkimisväärne on rahaline kulu. Üks asi on auto ostmisele kuluv summa, kuid ära ei tohi unustada ka jooksvaid kulusid nagu kindlustus, hooldus, kütuse ostmine ning remondikulu. Öeldakse, et kui raha on, siis sõida autoga. Esmast suur väljaminekut saab vähendada, kui osta kasutatud auto. Teada tuntud tõde on, et kui uue masinaga salongist välja sõita, siis kaotab auto kuni 30% oma väärtusest. Lisaks on amortisatsioonikulu esimestel aastatel tohutu, aga mida teha siis, kui autot on tõepoolest väga vaja, aga endal puuduvad vastavad vahendid?
Finora Capitali laenutoodete hulgas on hüpoteeklaen. See on laen, mida antakse kinnisvara tagatisel. Laenu miinimumsumma on 2 000 eurot ning maksimaalne summa võib olla kuni 70% tagatise turuväärtusest.
Suurpankade poolt pakutavad laenutooted on enamasti piiratud, kas siis tingimuste osas või ei ole laenu kasutamise eesmärk vastavuses nende ootustega. Sellistes olukordades sobib Finora Capitali hüpoteeklaen, mille tingimused on oluliselt paindlikumad. Kui eluasemelaenu puhul tuleb esitada täpne remonttööde või ehituse eelarve, siis hüpoteeklaen seda ei nõua ning laenu võib kasutada ka igapäevasteks kulutusteks nagu auto ostmine. Hüpoteeklaen on mõeldud taotlemiseks nii erakliendile kui ka ettevõtetele. Laenu tingimustega saad tutvuda siin https://finoracapital.eu/hupoteeklaen/.
Igal juhul tuleb enne tutvuda laenu täpsete tingimustega ning alles siis otsustada, kas on mõttekas laenu võtta või mitte. Kui olete laenutaotluse esitanud, võetakse teiega ühendust ning pakutakse tasuta konsultatsiooni, et leiaksite õige lahenduse.
Nael kummi!
