Eestlased on saunarahvas, selles pole küsimustki. Ainult soomlased saavad meile vastu. Paljudele välismaalastele tundub see komme väga võõras ning hirmutav, kuid küll me ka lõpuks teised rahvused oma saunausku pöörame.
Oma maja olemasolul poeb varem või hiljem pähe ka mõte saunast. Tänapäeval on valik väga lai – puuküttega saunadest kuni infrapunasaunadeni välja. Millist sauna endale siis valida?
Kuhu saun planeerida?
Korteris elades pole sauna ehitamiseks erilisi variante. Päris suure tõenäosusega tuleb see korterisse sisse, kui pole just suurt terrassi, kuhu saab edukalt ka väikese valmissauna püstitada. Sauna ruumiga peab arvestama juba korterit ostes, sest hiljem magamistoast sauna ehitamine ei tule kõne allagi.
Majaga on lihtsam. Võis siiski mitte, sest võimalusi on rohkem – kas teha saun majja, kõrvalhoonesse või ehitada täitsa eraldi hoone. Kui krundil on veesilm, siis paljud eelistavad just tiigi või jõe kaldale oma saunamaja püsti panna, sest pärast suurt saunatamist on alati mõnus end vees jahutada.
Kui saun on majaga ühes, näiteks vannitoas, keldrikorrusel või juurdeehitusena, siis on kindlasti plussiks mugavus, mis tekib eluhoone ja sauna vahel liikudes.
Millist tüüpi sauna eelistad?
Erinevat tüüpi saunasid on tõesti omajagu. Näiteks leilisaun, mille alla kuuluvad nii soome kui vene saunad. Lisaks veel auru-, infrapuna-, tünni- ja suitsusaun ning paljud muud. Kõige populaarsemad on siiski kerisega tavalised leilisaunad.
Mõeldes sauna kütmise peale tekib küsimus: kas panna leiliruumi puuküttega või elektriga keris? Tänapäeval on elektrikerised väga võimekad ning mugav lahendus. Jääb ära tüütu puudega mässamine – nende varumine, tassimine ja kütmine. Lisaks ei pea korstent välja ehitama. Elektrikeris sobib kõige paremini linnas elajatele.
Teadjamad ütlevad aga, et õige saunaline on ikka see, kes kütab oma sauna puudega kuumaks. Alles siis saab tunda tõelist saunatamise võlu.
Kas osta valmissaun või ehitada ise?
Sauna ehitamine on küllaltki kulukas tegevus. Üks võimalus on osta kohe valmis saunamaja. Nii saab kogu ehituspoolega kerge vaevaga hakkama. Ise ehitades võtab kogu protsess kindlasti kauem aega, kuid tulemus võib olla ka selle võrra erilisem ning ‘’ikkagi enda oma’’. Valmissaun võib osutuda rahakotile sõbralikumaks, kuid igasse kodusse pole võimalik sellist sauna rajada.
Teine murekoht sauna ehituse puhul on kindlasti tõsiasi, kust leida vajalikud vahendid. Üheks võimaluseks on hüpoteeklaen. See on laen, mida antakse kinnisvara tagatisel.
Meiega võttis ühendust Finora Captial, kes pakub täpselt just sellist laenuvõimalust. Laenu miinimumsumma on 2 000 eurot ning maksimaalne summa võib olla kuni 70% tagatise turuväärtusest.
Suurpankade poolt pakutavad laenutooted on enamasti piiratud, kas siis tingimuste osas või ei ole laenu kasutamise eesmärk vastavuses nende ootustega. Sellistes olukordades sobib Finora Capitali hüpoteeklaen, mille tingimused on oluliselt paindlikumad. Kui eluasemelaenu puhul tuleb esitada täpne remonttööde või ehituse eelarve, siis hüpoteeklaenu puhul seda ei nõuta. Igal juhul tuleb enne tutvuda laenu täpsete tingimustega ning alles siis otsustada, kas on mõttekas laenu võtta või mitte. Kui olete laenutaotluse esitanud, võetakse teiega ühendust ning pakutakse tasuta konsultatsiooni, et leiaksite õige lahenduse.
Kas saunaga või ilma?
Kui valida, siis ikka saunaga. Saun aitab väsimuse vastu, pakub leevendust trennist kangetele lihastele ning maandab stressi. Saunas käimine on lisaks veel seltskondlik ning tore tegevus. Eestlased on saunarahvas ning tundub, et see trend jätkub ka edaspidi. Käime ikka rohkem saunas ning hoiame au sees seda igivana traditsiooni.
