Meie tänased nipid on seotud millegi pisut teistsugusega, kui tavaliselt. Nimelt on teemaks toidujäätmete tekkimine.
Ma ei tea kuidas teiega, aga mina näiteks oma lapsepõlvest ei mäleta, et meil oleks kodus tekkinud toidujäätmeid. Selle juures mängisid kindlasti väga tugevat rolli minu vanavanemad, kes kasvatasid meid vägagi toitu austavalt – taldrik tuli süüa puhtaks, ülejäägid kindlasti ära kasutada ning seda, et mingi toidupala oleks halvaks läinud, selle juhtumist ma isegi ei mäleta, et oleks olnud.
Ajad on, aga kuidagi nii palju muutunud, et toidujäätmete tekkimine on saanud lausa normaalsuseks – toit on palju kättesaadavam, emotsiooniostud lihtsamad ning me tihtipeale ei jõuagi kogu ostetud toitu ära tarbida. Toitu ära visates läheb siiski raisku palju rohkem, kui me võib-olla arvata oskame, sest sageli me ei mõtle sellele kui palju ressursse kulub meie lauale jõudva toidu tootmiseks. Vähendades toidu äraviskamist on võimalik vähendada ka toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste, põllumajandusmaa ja pakendite hulka. Samuti hoiab nii kokku erinevaid ressursse toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.
Toidujäätmete tekkimisel on mitmeid põhjuseid, kuid jäätmetekke vähendamiseks saame ise väga palju ära teha. Otsustasime liituda Keskkonnaministeeriumi kampaaniaga „Austa toitu jäägitult“ ning räägime täna sellest mis mõju on toidujäätmetel ning kuidas seda vältida.
Toidujäätmete vähendamine on lihtne
Minu puhul algas toidujäätmete tekkimine poest toidukottidega väljumisega – ma ostsin rohkem, kui päriselt süüa jõudsin. Ja seda mitte üldse tahtlikult, tihti olid süüdi emotsiooniostud, teinekord ei teadnud mida ma plaanin söögiks teha või tegin hoopis liiga palju ning palju ostetud toidust jäigi söömata. Selle muutmiseks võtsin kasutusele viis lihtsat nippi, mida teile ka soovitan:
- Koosta poenimekiri
Sedasi saad oma menüü täielikult läbi mõelda ning ebavajalikud ostud jäävad ka tegemata. Nutikas oleks poodi minna ka täis kõhuga!
- Kasuta toidutegemisel ära olemasolev toit ja toiduülejäägid
Enne kui tõttad poodi uusi toiduaineid ostma, vaata korra omal köögis ringi mis sul juba olemas on. Võib olla on ka eelmisest toidukorrast midagi alles ja võid omale kõigest olemasolevast korraliku roa valmistada. Miks mitte teha näiteks seisma jäänud köögiviljadest maitsev püreesupp?
- „Parim enne“ ja „kõlblik kuni“ on vägagi erinevad – hoia neil silm peal ja ära aja neid segamini!
„Parim enne“ märgistusega toitu võid ka mõnda aega pärast tähtaja ületamist süüa, lihtsalt enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse. „Kõlblik kuni“ tuleb tarbida enne kui see kuupäev möödub, kuna selle näol on tegu kiirelt rikneva toiduga. Kui aga lähed poodi täna tarbimiseks toitu ostma, siis ära karda tänase „kõlblik kuni“ kuupäevaga tooteid. Nii võid ka raha säästa, sest paljud poed teevad allahindlusi toidule, mille säilimistähtaeg hakkab lähenema.
- Säilita toitu vastavalt juhistele ning kasuta enne ära vanem toit. Hea nipp on tõsta kappides vanemad toiduained ettepoole, nii ei unune need kapisügavustesse!
- Sügavkülmuta üleliigset toitu! Olen avastanud, et kaval on pakkida valmistoit portsjonite kaupa sügavkülma. Nii väldin üleliigse toidu äraviskamist ja saan kiiretel päevadel soojendada täpselt paraja toidukoguse.
Nende väikeste nippidega võid säästa kena kopika raha ning aitad kaasa ka üleüldisele toidukao vähendamisele. Häid nippe, mida rakendada kodus ja ka väljas süües, on aga veelgi! Kõige selle kohta soovitan lähemalt lugeda ka keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
